06 juuni, 2014

Remont

Kui kuus nädalat tagasi IELTS'i eksamile registreerusin, mõtlesin, et kasutan järelejäänud aega usinaks õppimiseks. Teen selgeks, mida küsitakse ja harjutan prooviülesannetega. Mis sellest sai, võite juba ise aimata... Eksam on homme hommikul. Aga kui paar päeva tagasi külas käisime ja seal magustoiduks Hiina õnneküpsiseid sõime (neid, mille sees on paber sõnumiga), ütles minu oma, et saan peatselt õnnenumbri! Ehk siis seitse või ülespoole - täpselt nii palju on vaja igas sektsioonis saavutada, et elamisluba taotleda. Mis ma siis ikka õpin?! Ühe päevaga nagunii targemaks ei saa.

Aga külas oli väga tore ja see nukumaja, mida basseini kõrval näete, on garaaž! Kas pole imeline?


Tööl on mind igal nädalal uued üllatused oodanud. Ettevõttel on väga konkreetne omanik - kui tema läbi astub, hakkavad asjad hoobilt liikuma. Kõigepealt lunisin ehitusmehi, et nad seinte värvimisega alustaksid. Meie ettevõttel on nimelt üks selline maja, kus elavad napilt täisealised poisid, kel eelkõige käitumishäired ja nemad teenivad omale taskuraha lihtsamate ehitus- ja parandustöödega. Ehk kui mul on vaja kardinapuid üles panna, seinu värvida või õues survepesuriga treppe pesta, helistan selle maja juhatajale ja kutsun nad kohale. 

Viimasel ajal on poisid üsna hõivatud olnud ja asjad ei liikunud päris nii kiiresti kui mulle meeldinuks. Noh, mulle muidugi meeldiks kohe! Siis aga juhtus, et meil oli omanikega koosolek ja muuhulgas tuli jutuks, et mu põhiklient läheb nädalavahetuseks vanematega Whistlerisse ja tema magamistuba on sel ajal tühi. Omanik ütles kohe, et teeme selle esimesena korda. Nii läkski. 

Pärast remonti oli põrandal palju värvipritsmeid ja öötöötaja jättis mulle kirja, et need ei tule isegi mopiga hõõrudes maha! Halloo! Kas keegi tõepoolest üritab kuivanud värvi mopi abil eemaldada? No näe, üritab! Noaga kraapides tulid väga kenasti maha.

Kõik muu edenes samuti ludinal, leidsin sobivad kardinad ja maali, viskasin osa ebavajalikku mööblit välja ja valmis ta saigi. No mööbel on muidugi õuduste tipp, mina ei tea, kes seda musta värvi seal nii hirmsasti on armastanud, aga las esialgu jääb. Uue madratsi kauplesin küll välja!


Pärast remonti tuli ülemus jälle külla, vaatas üle, teatas, et usaldab mu maitset ja edaspidi võin kõik asjad ise valida (enamike majade juhatajad on mehed ja neil on ilmselt üsna suva, milline mööbel seal täpselt on, seega käib vajaduse korral uusi asju toomas omanik).

Tegime siis ringkäigu, mille jooksul ta osutas, et siin võiks olla mingi riiul või kummut, siin võiks olla vaip, siin võiks olla pilt jne. Kuna maja oli alguses üsna rääbakas, olen aja jooksul kõik kulunud asjad välja visanud ja nüüd on avanev pilt natuke lagedavõitu, aga mitte kauaks! Selle punase diivani kõrval (mille omanik välja valis) on üsna keeruline mingit head maitset rakendada, ükskõik, mis mõte mul ka tuleb, on ikkagi tunne, et lõpptulemus jääb kohutav. Eks me näe...

Igatahes juhtusin mainima, et mõte uutest kummutitest ja muust on muidu tore, aga kõige koledamad on praegu ikkagi need seinad. Nagu juba mainisin, on omaniku näol tegemist väga konkreetse inimesega, kes teatas, et kui meie poistel läheb liiga kaua aega, palkame maalrid lihtsalt väljastpoolt ja teeme remondi kohe ära! 

Järgmisel päeval helistas mees, kes palus luba maja mõõtma tulla. Arutasime siis, et mis osad teha ja mida välja saab jätta. Minu täiuseihalus ei luba suurt midagi välja jätta, sest näiteks esimese korruse ruumid on omavahel ühendatud, sinna ei annagi tõmmata joont, kus uus värv lõpeb ja vana algab. Senised toonid on valinud pime inimene ja kuigi mulle muidu meeldib kui kodu on värviline, on sealne valik täiesti vastuvõetamatu. Elutuba on pruunikas-punane, söögituba õrnalt roosakas, köögiplaadid kollased (loomulikult mustriga), esimese korruse vannituba mururoheline... Teine korrus on üleni helelilla (selline nagu lapse tuba vanasti), kontoriruum beebiroosa. Minu tuba on muidu valge, aga üks sein on võõbatud selle jubeda pruunikas-punasega. Keldrikorrus on õnneks valge, selle jätame seekord värvimata. Kõik muu tuleb beež.

Maja mõõdeti ära ja teatati, et nad värvivad selle ühe päevaga üle. Panevad kuus-seitse meest tööle ja saabki tehtud. Eile paluti võtmeid, et teevad ettevalmistustööd ikkagi reede hommikul ära, teibivad ääred kinni jne, esmaspäeval alustavad värvimist. Kuna mina olen esmaspäeval Gibsonsis ja tunnen elust mõnu, ootab mind teisipäeval tööle saabudes uhiuus maja! Saan kõik uued pildid seina panna ja kardinad üles riputada, väga põnev!

Ahjaa ja kliente on meil nüüd ühe asemel kolm, aga sellest mõni teine kord, nüüd võiks hakata eksamiks õppima. Hoidke pöialt!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar